laupäev, 26. mai 2012

Kirjutada pole aega...

 Vaatasin lõuna paiku köögi aknast välja ja ei saanud kohe pihta, et kes meil seal puu all istub   :-) Lähemal vaatlusel sai selgeks, et naabripoiss on end sättinud lammastega koos puhkeasendisse :-)






                                                       Väsinud lapsed liivakastis.

Ja viimane pilt kannab pealkirja "konn" . Väike katse, kui palju vaatajaid see pilt ja pealkiri google otsingust minu blogisse juhatab :-) Kui ükskord panin ühe pildi super armsast siilist blogisse, siis see tõi mulle üle 1000 blogikülastaja juurde :-)
 Muidu uudiseid on meil palju, aga hetkel raban tööd teha ja imestan, et millest küll on tekkinud jutud sellest, et  pole töökohti. Siin järvamaal raban kahes kohas tööd teha ja viljandimaale leidsin endale ka kohe tööd. Kusjuures valida oli kolme koha vahel. Palk pole muidugi see, mis võiks olla, aga ega need tööd kah mingid teab mis rasked pole. Aga nüüd oleme juba üsna lähedal veel ühe unistuse täitumisele, et varsti pole enam palgatööd vaja teha :-) On olemas talu, kus on meile suurepärased tingimused isemajandamiseks olemas. Kui oleme oma kolimisega ühele poole saanud, siis panen meie uuest kohast mõned pildid ka üles.

pühapäev, 6. mai 2012

Ja ongi kohal


Kõigest 22 aastat olen seda hetke oodanud :-) 
Meie tinkeri sälud saabusid. Berta ja Betsy

                                                                       Berta ja Kätlin

teisipäev, 1. mai 2012

Lambad õue!

Meie lammaste poegimishooaeg sai läbi. Nüüd kevadel poegis 7 utte ja kokku said nad 15 talle- 8 utte ja 7  jäära.  Kahed kolmikud ja üks üksiktall ja ülejäänud kaksikud. Viimaste kolmikutega läks küll kurvalt, kuna üks tall oli eile surnud. Ilmselt on see minu viga, kuna panin Krõõda oma kolmikutega eraldi väikesesse aedikusse, et vanemad talled talt piima ei varastaks ja arvan, et ta lihtsalt äkki magas oma talle ära. Need täissöönud vastsündinud ju magavad nii suvalistes kohtades ja nii sügavalt ja kuna ruumi oli seal aedikus vähevõitu, siis võis see nii täitsa juhtuda. Teised talled on kõik elu ja tervise juures. Täna lasin nad siis õue. Nagu alati oli päris suur paanika. Uted hakkasid kohe muru näksima, aga talled olid väga ärevil. Kõigepealt üritasid nad lauta tagasi saada, aga ukse panin ma kinni, nii et see ei õnnestunud. Siis hakkasid meeleheitlikult oma emasid otsima. Kui talle ema oli valget värvi, siis käidi ja nuusutati kõik valged lambad üle. Ja need talled, kelle ema oli musta värvi otsisid mustasid lambaid, aga hoolega vaadati ja katsuti üle ka musta värvi veekogumistünn :-) Seda kõike muidugi väga suure hädakisa saatel. Vanemad uted ei lasknud ennast sellest kisast eriti häirida, aga noored emad jooksid samuti mööda õue edasi-tagasi ja otsisid oma lapsi.
                          

                                                Lõpuks tekkis miskipärast kaks gruppi.
                          

                          
               Ja kitsedest niipalju, et Meeta ja Mari on poeginud ja mõlemal on üksiktalled ja poisid :-)
                                         
                                         Siin siis Mari poeg söömas.