teisipäev, 29. märts 2011

kitsebeebid

Meie 5 uut kitse on nüüd kõik ära poeginud. Esimesena poegis Meeta, kes sai kolmikud poisid. Kõik on ilusad suured talled ja Meeta on hea ema, kellel jätkub piima kõigi kolme poisi jaoks. Kitsedele tegime ajutised vaheaiad, kuhu pidime vaatevälja piiramiseks panema peale linad. Muidu kui nad mõnda lammast või kitse teisel pool aeda näevad ei jää sellest vaheaiast midagi järgi :-). Järgmiseks talveks ehitame korralikud tugevad aedikud igale kitsele eraldi. Need 5 uut kitse sain täiesti ootamatult. Ma nimelt ei suutnud vastu panna kiusatusele, kui lugesin "Soovist", et ära anda 5 tiinet kitse :-). Tõime nad siis kohale, tegime parasiiditõrjed ja ravisime paaril kitsel udarapõletikku ja siis jäime huviga ootama tallede sündi. Tallede isa nägin ma nende kitsede eelmises kodus ka ja nii võimast sikku pole ma veel näinudki ( ega ma muidugi palju pole sikkusid näinud ka :-) ).
Pärast Meetat poegis Mari, kes sai kaksikud- ühe poisi ja ühe plika. Õhtul vaatsin nad veel üle ja nii tragid talled olid. Hommikul lauta minnes avastasin nad aga surnuna. Kui Marit lüpsin avastasin ka ilmse põhjuse. Ühest udarast tuli rohkem verd kui piima. Oleksin pidanud kitsed ikka enne poegimist juba eraldi aedikutesse panema. Nad olid muidu üsna sõbralikult viiekesi koos suures aedikus, aga ilmselt mõne pisitüli käigus sai Mari udar viga. Ja üksteise tallede vastu on nad lausa üllatavalt sõbralikud. Kui võõras tall ligi tuleb, siis lakutakse ta üle ja ka udara alla lastakse lahkelt. Lambad on meil küll palju julmemad võõraste tallede suhtes. Võib-olla on asi selles, et nad nii järjest poegisid või ka sellest, et need talled on ikka väga sarnased :-).
Pärast Mari poegis Lontkõrv, kes samuti sai poisi ja tüdruku. Talled on tragid ja ema tubli.
Lontkõrva järel poegis Mamma, kes sai poja ja tütre. Mammaga aga on see jama, et tal on väheke piima ainult ühes udaras ja seegi udar on otsapidi peaaegu maani, nii et talled ei oska sellest udarast juua. Nii peavadki need talled minu peale lootma- käin siis muudkui lauda vahet neid söötmas. Kui Mari udar on terveks saanud, siis proovin need talled temale sokutada. Ehk õnnestub.
Kõige viimasena poegis Kaari. Talle sündisid kolmikud- kaks tüdrukut ja üks poiss. Või õigemini sündisid nad mulle, kuna ka Kaaril on väga vähe piima praegu. Üks tütar sündis väga väiksena- kaalus kõigest kilo. Tema on meil toas, kuni kosub. Õnneks on ta väga tragi.
Kui laudas toimetamas käin, siis võtan selle väikse kaasa ta ema juurde, et side neil ei kaoks. Juhuks kui Kaaril peaks millalgi piima juurde tulema. Teisi kahte talle käin ka juurde söötmas.

Järgmise nädala lõpust alates võime oodata juba ka lammaste poegimisi. Ma millalgi arvasin, et selleks ajaks on lumi juba sulanud- oh mind lihtsameelset :-)

teisipäev, 15. märts 2011