Pühapäev, 26. detsember 2010

Jõul

Minu emal ja tema elukaaslasel on kahepeale kokku 6 täiskasvanud last, kellest seekord ema juurde jõule pidama tuli 5. Osadel kaasas veel lapsed ja elukaaslased. Nii oli meid kokku 15 inimest ja oi kuidas mulle meeldivad sellised kogunemised. Oli väga lõbus ja meeleolukas. Kahju on ainult sellest , et laupäeva öösel tabas kuute meist kõhugripp. Mina tulin laupäeval koju tagasi, et loomadega toimetada ja öösel jäin ka mina haigeks. Õnneks mitte hullusti. Mulle väga meeldis eelmine talv ja ka see talv on mulle muljet avaldanud :-) Muidugi on vahest raske kogu selle lume ja tuisuga toime tulla, aga igal juhul on see talv lahedam, kui need talved, kus lumi kuidagi maas ei püsinud ja lörtsi , vihma sadas. Kuigi jah olen ikka aeg ajalt mõelnud nendele inimestele, kes siia maale esimest korda oma jala tõstsid ja vaatamata sellistele ilmaoludele endiselt siia elama jäid. Pidid ikka kummalised tüübid olema.

Jõulukingid proovin ikka ise teha. Käpikud ja sokid on enda tehtud lõngast ikka oma lammaste villast. Väiksed tumedad kindad on ema kootud, aga minu tehtud lõngast.


Tütrele "Väike Maja Preerias" stiilis kleit.
Järjekordne koostöö memmega. Pärast insulti ei tule need ruudud tal enam eriti ühte mõõtu, aga kui lapid olid juba kokku pandud oli ikkagi väga armas. Memme tegi siis need väiksed heegeldatud ruudud. Järgmiseks hakkame koos mulle kleiti heegeldama :-)
Meie Tixi koos ema Gretega lumes möllamas.

Kolmapäev, 22. detsember 2010

Jõulusokukese elu

Ma juba teisel päeval sain talle silo ja nüüd sööb silo ilusti. Vaade on tal erksam ja tundub, et sokukesel läheb paremini. Meil ka siin ümbruskondsed talunikud ja jahimehed viivad kitsedele silo. Kitsed on meie külas suhteliselt julged. Käivad surnuaias, söövad vallamaja ees elupuid. Ja minu vanaisa hoovis nad jalutavad akende taga. Isegi kui koputada aknale ei jookse nad minema. Meile muidugi meeldib neid ilusaid loomi jälgida, aga ei tea,mis vanaisa elupuud sest asjast arvavad :-) .
Mu tütar pani sokukesele nimeks Narnja.

Esmaspäev, 20. detsember 2010

Taastusravi :-)


Naabrimees leidis öösel teelt pikali selle noore sokukese. Tõi endale hoovi andis talle süüa-juua. Hommikul avastasime meie selle looma teelt- ei karda ta inimesi ja on üpris loiu olekuga. Kuna meil on õues oma kitsedele mõeldud aedik, siis sai ta siia toodud. Jahimees käis teda juba vaatamas ja otsustasime, et metsa teda praegu veel tagasi ei vii- las kosub enne. Ma ilmselt tean ka seda, millisest kitsekarjast ta pärit on ehk õnnestub ta nende juurde tagasi sokutada,kui ta paranenud on. Kuna ta alles tall on, siis sellise kõrge lumega on oht, et tal on kopsupõletik hoopis (esialgu arvasime, et sai autolt löögi). Õhtul tuleb arst läbi ja vaatab ta üle- ilmselt saab talle antibiootikumid igaks juhuks sisse antud. Eks arst otsustab. Loodan, et saame ta uuesti järje peale aidatud.

Esmaspäev, 13. detsember 2010

Mahepidamine?

Olen paaril korral näinud ja kuulnud loomade mahepidamisest sellisel viisil, mis jääb mulle mõistmatuks. Hea tuttav ütles selle kohta tabavalt, et tegu on loomade ellujäämiskursusega. Meile kihnu maalambakasvatajatele meeldib ütelda, et kihnu maalambad on vastupidavad ja meie kliimas head pidada. On inimesi, kes arvavad, et see tähendab seda, et viime loomad võpsikusse ja kui mõni loom siis huntidest, ilvestest puutumata jääb on nii tore, et keegi maad hooldab ja rohtu ning võsa sööb. Ja peame mahedalt, mis tähendab, et anname loomale mingi ala elamiseks ja las ta siis elab, et metsloomad ju saavad hakkama, miks siis lammas ei saa. Väga kahju on vaadata lambaid, kes on parasiite nii väljast kui seest ülemäära palju täis ja siis sellistest kehvadest elutingimustest väikeseks ja kängu jäänud. Loodan väga, et Eestis loomade mahepidamine üldiselt ikkagi selline ei ole ja et mahe tähendab ikka looduslähedust,kuid mitte looma eest hoolitsemata jätmist.

Aa ja veel üks imelik asi on mahe teraviljakasvatus. Kus nagu kõik tehakse õigesti ja siis kui vilja korjamis aeg- hekseldatakse vili ilusti põllule ja pannakse toetus tasku??? Kas tõesti pole siis mahe teraviljale ostjaid, või on laiskus nii suur.

Ja ma siin kirjutan seda selle asemel , et miskit pidi kuhugi midagi teatada, et asi vähemalt kuskilgi muutuks :-) Peaks vist ise ka ennast muutma ja sellistest asjadest mitte lihtsalt lobisema vaid konkreetsemalt käituma. Nii et oma mõtete kirja panek on ikkagi kasulik , saab ise ka aru, et sellest ainult jääb väheks. Tegusid on vaja teha :-)

Teisipäev, 7. detsember 2010

Kingitus

See pilt küll ei anna päris täpset ülevaadet, et mis asi see selline on. Tegelikult saab seda kasutada nii sallina, kui pearätina- no nagu need torud, mis laulupeol kõigil peas olid, aga talve versioon. Selle toru tarbeks tegin oma elu kõige peenemad lõngad, muidu armastan laisa inimesena ikka jämedaid lõngu teha. Aga et tuul nii kõvasti läbi ei puhuks peab olema peenike lõng.

Kolmapäev, 1. detsember 2010

Uued kitsed

Meie juurest asusid 3 kihnu maalamba utte: Trinity, Traore ja Kriips uude koju elama. Uus kodu asub Põlvamaal.
Ja meile tulid Põlvamaalt elama 3 kitse.
Viibeke. Pilt tehtud eelmises kodus
Väga armas ja rahulik loom.

Täpiliis. Siin pildil juba meie laudas.
Pigipiiga, kes on noortele kitsedele omaselt väga hea hüppevõimega. Ilma erilise pingutuseta hüppas läbi kõik kitsede ja lammaste aedikud.
Pildil veel eelmises kodus.
Kriips, Trinity ja Traore uues toredas kodus.