6.aprillil poegis meie kõige vanem lammas Krõõt ja tõi ilmale kaksikud poisid. Poegimine läks väga hästi ja talled on suured ja tugevad. Peab ütlema, et väga isa nägu ja tegu. Sellised laiema näo ja turskema kehaga. Nii suuri kaksikuid meie karjas pole enne sündinud.
7.aprillil poegis Triisike ja tõi ilmale suure tüdruku. Jällegi pean ütlema, et nii suurt talle pole meil enne olnud karjas. Poegimisel probleeme ei olnud ja plika, kellele nimeks sai Tralla on väga tubli.
Kui eelmine aasta karja jäära valisin, siis olin suhteliselt kahe vahel, kas Oga Sarvik Juuniorit võtta või mitte. Ta oli selline jässakas ja laia näoga. Ja saba oleks ka võinud veidi lühem olla.
Aga siis oli veel valida vaid nende jäärade vahel, kes olid küll välimuselt ilusamad, aga minu lammastega kuskilt 3-4 põlves sugulased. Seda ma ikka üritan vältida, kui vähegi võimalik. Ja kuna Oga Sarvik Juunior kuulus sellisesse geenirühma mida mu karjas polnud enne olnud, siis sai ikkagi tema kasuks otsustatud. Mõtlesin ka sellele, et me ju üritame kihnu maalammast säilitada nii, et säiliks ka selle looma mitmekesisus. Tõu säilitamisel ei tohi keskenduda näiteks ainult headele villalammastele või headele karusnaha lammastele. Proovib ikka nii teha, et see mitmekesisus säilib ja Oga Sarviku kohta võib ilmselt küll ütelda, et tema on parandanud seda poolt, te lambad oleksid suurema kasvuga. Jäärad on müüa!