Kolmapäev, 19. detsember 2012

Topskid

  Igal talvel on mul ikka aeg-ajalt kerkinud silme ette selline pilt.
Väga ammusel ajal oli üks kogukond, olgu selle karja inimeste nimi siinkohal Topskid,kes  rändas mingitel seletamatutel põhjustel muudkui põhja poole. Olles jõudnud siia kanti vaatas üks neist ringi ja ütles:" Siia me jääme." Teine Topski hakkas naerma ja ütles, et see on hea nali.
Esimene Topski:" ?"
Teine Topski (nüüd juba pisut tõsisema näoga): " Tõsiselt mõtled või?"
Esimene Topski: " Jah, miks mitte? See on hea koht."
Teine Topski: " Mis mõttes? Siin on ju jube külm!"
Esimene Topski: " Mis siis , see on hea koht."
Teine Topski: " No ma ei tea, hea küll, kui sa nii arvad."

 Ok teine varjant on ju see, et kogukond Topskid saabusid siia suvel ja ei olnud teadlikud siinsest talvest. No aga esimese talve üleelanutena oleks ju võinud mõistust nii palju olla, et siit jalga lasta.
 Siis on veel võimalik, et Topskid sattusid siia inimeste rändel,  mis toimus aegamisi ja järk-järgult, nii et nad olid juba talveks kohastunud, kui siia pidama jäid. See teooria jällegi tõstatab küsimuse. Kui mina olen  nende Topskite järeltulija, siis miks ei ole ma ikka veel talvega kohanenud? Ja miks me ikka veel sellised Topskid oleme, et siin edasi elame, kui on olemas kohti, kus on aasta läbi talutav temperatuur?

Pühapäev, 16. detsember 2012

Talv

See talv on nüüd viimane kord, kui jäära ja sikud nii hilja karja lasen. Eelmised kaks aastat olin kevadel tallede sündimise aegu küll väga sillas, kuna poegimised olid kerged ja soojaga sündinud tallesid oli lausa lust vaadata. Kasv oli talledel väga kiire, kuni võõrutamiseni. Pärast seda jäi nagu kasv seisma ja sügisel jäärasid ja sikkusid müües häbene või silmad peast :-). Eks nad hiljem ikka kasva ilmselt jälle järgi, aga see võõrutusaeg sügisel, mil heinamaa enam nii toitev ei ole, ei ole ikka hea. Nii et edaspidi poisid karja augustis -septembris. Meie selle aasta jäär Scüüt on väga lahe elukas. Kui läksime teda tema aedikust kinni püüdma, et ta uttede juurde toimetada jooksis ta ilma mingi seisakuta lihtsalt läbi aia, purustades korraliku laua enda ees. Jõudsin juba ettekujutada, kuidas me teda tunde taga ajame, aga Scüüt lonkis rahulikult uttede karjamaa poole  (kuigi polnud seda kunagi näinud) ja astus sujuvalt läbi elektrikarjuse. Ma ei pidanud trosse isegi parandama pärast. See aasta on ta koos ainult viie vanema utega. Sügisel saab 5 pooleteise aastast utte juurde. Ma olen ka loobunud aastaseid ja nooremaid uttesid jääraga kokku panemast, kuna see titeootus paneb ikkagi lambal kasvu kinni.
Edasi kitsedest. Kolme täiskasvanud kitse juurde sai pandud noor valge sikk, kes talve lähenedes hakkas halliks muutuma :-). Väga agar poiss oli ja nüüdseks on ta juba uues kodus. Siis lisasin sinna karja veel kolm paaritamata kitse ja meie teise siku- musta värvi. Tema aga on selline väiksemat kasvu ja saab praegu muttidelt peksa. Isegi süüa ei lasta vaest looma. Käin siis teda salaja söötmas.



Ja nüüd tuli meile selline pakkumine, et saame oma musta siku vastu selle toreda 2-aastase pruuni siku, kes on pärit Lätist. Loodan, et tema saab me kitsedega paremini läbi ja kõik täiskasvanud kitsed ikka kevad-suvel talled saavad.


Veski põllul.
Tixi ja Saara oma diivanil, mille nad hiljem katki kraapisid. Saara ilmselt kadestab meie koridoris asetsevat käimlat ja  hakkas oma häda rehe alla tegema. Et miks mina siis õues pean käima, kui teie ei käi. Edaspidi hoiab rehealuse uksed kinni. Kaks koera on ikka parem kui üks. Soovitan! Neil on ikka omad mängud ja teemad, millest meie mõhkugi aru ei saa ja kui nad koju jäävad, siis on neil üksteisest seltsi.


 Edasi natuke meie elust-olust siin Aaviksaarel. Enne esimest tuisku saime käimla koridori sisse ja nüüd ei pea me enam õues käima :-). Olin küll alguses veidi skeptiline selle biokäimla suhtes, aga praegu tundub et täitsa ok.  Viimased päevad õues käies tagus hommikul tütar jalaga prilllauda jääst lahti :-). Kuna ta vahepeal oli palju tõbine ja ma õpetajale ütlesin, et proovin teda siis rohkem poputada, et ta haigeks ei jääks, ütles õpetaja, et äkki ta vastupidi vajaks just karastamist. Ilmselgelt ei olnud tal aimu, mis tingimused meil hetkel kodus olid, kui ahi ei olnud veel nii kuivanud, et seda kütta oleks saanud. Ja no nagu üks mu tuttav ütles, et see eesti kliima ongi ainult üks pidev karastumine.
  Aga praegu on toas täitsa soe ja kohe-kohe alustame lastetoa soojustamisega, nii et see ka soe seisaks. Hetkel elame kõik koos suures toas. Uue ilusa pliidi saame kohe paika ja üleeile saime püsti ajutise kraanikausi, nii et vesi ja äravool on ka juba olemas. Paika panemist ootab ka puuküttega veeboiler.  Seejärel saab duššinurka kokkupanema asuda. Ja no siis peaks me põhivajadused kaetud olema ja hakkame asja lihtsalt ilusaks looma :-)

                                  Meie väike saunamaja.

Eelmine nädal saime lõpuks oma musta kuke ära müüdud. Inimene, kes ta kolm kuud tagasi kinni pani ei jõudnudki talle järele ja seepärast sai ta uuesti müüki pandud. Nüüd varsti saabub me juurde punakas braama kukk, kes on pärit Inglismaalt.
Hobustest niipalju, et kooli tõttu on mul hetkel suht vähe aega nendega tegeleda. Sellegipoolest aeg-ajalt kordame üle jalaandmise ja kõrvalkäimise. Mulle tundub, et porgandiga võiks neile ka saapapaelade sidumise selgeks õpetada :-) Kuidagi peaks nendega ka eraldi tegelema, kuna kahte elukat korraga porgand käes õpetada on suhteliselt tülikas, aga kuna neil on praegu selline katusealune, kust saavad vabalt õue ja sisse käia ning ust seal ees ei ole, siis ei tea veel, kuidas neid eraldi saaks. Berta (suurem) on ilusti seostanud karjusetrossi elektriga. Aga Betsy seostab elektrit lihtsalt kohaga. Et siit edasi ei tohi minna, muidu saab haiget. Ja niimodi võib ta mitu päeva tammuda koha juures, kus enne oli tross ning edasi ei tule, kuigi Berta jalutab kõrvalt rahulikult mööda. Kui tegin neile talli mineku tee ümber, siis mässasin Betsiga pool päeva enne kui ta oli nõus talli tulema. Muidu ei oleks mässanud, aga kole ilm oli ja mul oli kogemus suvest, kus ta ei läinud lõpuni välja uuele karjamaaosale, kuna selle ees oli enne tross olnud. Hobustega veel selline tähelepanek, et paljud inimesed küsivad esimese asjana, et miks teil hobused on või mis nad maksid. Sellised küsimused võtavad mind suht sõnatuks esimese hooga. Eriti see raha jutt. Lammaste koerte ja kitsede kohta nagu nii ei küsita. Aga noh hobused on minu loomad. Ma olen lihtsalt üliõnnelik nende kõrval. Kui lauta sätin minema, siis koleda ilmaga ikka peab ennast kokku võtma. Aga kui esimesed toimetused juba tehtud, siis unustan ennast pidevalt loome ja linde jälgima. Kanad on ka praegu nii vahvad- just õppisid ära mööda redelit käimise :-)
Tervitused Aaviksaarelt!

Teisipäev, 11. september 2012

Kroonika

Vahepael on jälle mõned olulised sündmused toimunud, nii et tuleb siia kroonikasse jälle kribada. Meie kodul sai korsten valmis. Loominguliste inimestena ei osanud me seda ühevärvilisena teha   :-)

Niisiis eile koolist koju jõudes nägin valmis korstent ja  seejärel tuli salapäraselt eemal viibinud meie kõigi lemmikkana Burger maja ette koos nelja tibuga. Ilmselt oleks tal neid tibusid ka rohkem olnud, aga Burger on hakanud erakuks ja eriti teiste kanadega ei suhtle. Nii et ma üldse imestan, et tal mõni muna viljastatud ka oli, aga ju ta siis ikka mõnikord käis kuke juures  ka     :-)
Martin oli korstna valmimise ja ühe hea õlu mõjutustel sellises pühalikus meeleolus, et pidas Agathale (kes meil vastutab kanakarja eest) kõne sellest , kuidas ta on head tööd teinud ja et ta peab seda järeltulevate põlvede (tibude) heaks jätkama samas vaimus.
  Viskame siis ka pilgu Kätlini hoolealustele. Märkamatult on kasvanud hanetibudest tõelised koduvalvurid, kes häälekalt annavad teada, kui nad miskit või keskit võõrast näevad. Nimed on neil muide Tinki-Vinki, Tipsi, Laa-Laa ja Poo.
 Kuna kanadel on järeltulev põlv kasvamas, siis kevade poole tuleb meile elama Braama kukk, kes on pärit Inglismaalt. Ja seepärast peame oma praeguse kuke ära müüma. Täitsa kahju on tegelikult, sest ta on nii tore ja rahulik tüüp. Ja kireb ta ka teistmoodi, kui teised kuked. Ta nagu uluks , mitte ei kire. Nii et kes soovib enda kanakarja rahulikku kukke (inimesi ka ei ründa), siis andke teada.
Järgmiseks mõned pildid kanadest ja kevadel koorunud tibudest, kellest heledamad on kuked, kes samuti endale uut kodu vajavad.


Veel üks uudis on see, et pakume ühele vanemale kitsele ja kolmele noorele kitsele talvel hoiukodu teenust. Kevadel lähevad oma päris kodusse. Vanem (see hall) kits polnud enne elektrikarjusega kokku puutunud, aga selle puudujäägi tegi ta paari päevaga tasa lõhkudes me aedu päris korralikult. Nüüdseks on uued asukad taibanud, et läbi trossi ei ole kõige mugavam minna ja terve ööpäeva on nad korralikult  karjamaal püsinud.



                                                    




Pühapäev, 9. september 2012

Jäärad

Sügis on nagu ikka jäärade liikumise aeg. 3 meie karja jäära on juba vahvates uutes kodudes ja üks on ka varsti minemas Võrumaale.
Uku sai uue toreda kodu Harjumaale ja kui ta sinna juba oli saabunud, siis mõeldi talle ka seltsiline tuua, kuna uttede juurde Uku veel kohe ei saa. Ja seltsiliseks sai minu suureks rõõmuks Pliiats, kes sai uueks nimeks Nuki. Nuki ei ole seltsiline mitte ainult Ukule vaid ka pererahvale, sest lutitalled on ju ühed lõpmata vahvad tegelased. Nuki toodi tuppa pesti puhtaks ja anti maiustuseks head-paremat ja kõige selle juures oli ta muidugi olnud nagu vana rahu ise :-) Ja Ukul on nüüd hea rahulik olla, kuna seltsiline on olemas. Kõrvamärgid said loomad endale kaasa. Priasse ma nad olen jõudnud ära registreerida, aga kuna me pole veel oma asju lahti pakkinud kõike, siis kõrvamärkide tange pean ma veel otsima, et ülejäänud talled ka ära märgistada.




Ja oma karja tõime ka jäära ära. Tema sai nimeks Scüüt (Sküüt hääldatakse) ja tema saab uttede juurde ka kuskil novembris.


Reede, 31. august 2012

Hommik

  Mõned pildid tänasest hommikust. Muidu veel niipalju, et korsten saab meil varsti valmis, siis hakkame ahju laduma ja pliiti paika sättima. Kooli alguseks kahjuks siiski niikaugele ei jõudnud, et pesemisvõimaluse oleks sisse saanud- käime endiselt kas mu ema juures või siis õues tünnis, mis on eriti vahva kuuvalgel ööl :-)
Korstent ja ahju aitab meil laduda Martini isa. Ja üleüldse on inimesed väga ilusad ja head. Naabrid on lahked ja abivalmis ja paljud kaugeks jäänud sugulased ,tuttavad on meid jälle üles otsinud ja nii hea meel on neid näha olnud!
  Ja kool ei hakka see aasta mitte ainult lastel vaid ka minul. Hakkan õppima Viljandi Kultuuriakadeemias Rahvusliku Käsitöö erialal. Ükspäev kui töölt tulin, siis märkasin, et ühest autost lehvitab mulle keegi. Tundsime teineteist kohe ära, kuigi polnud kuskil 12-13  aastat näinud. Käisime koos mitmed aastad ühes balleti trennis Sveta Järvi juures. Ja nüüd selgus, et ka tema tuleb samasse kooli sama asja õppima :-)
  Ja veel üks vahva seik oli, kui minuga soovis facebookis saada sõbraks Silvia Murro :-) Tegemist siis minuga samanimelise 53 aastase naisega, kes elab Argentiinas. Ta on matemaatika ja loodusõpetuse õpetaja. Nüüdseks oleme juba mitu toredat vestlust maha pidanud. Tema kirjutab hispaania keeles, siis mina tõlgin selle nii hästi kui suudan ja vastan talle inglise keeles.










 Ja endiselt on veel müügis 4 jäära. Esimesel pildil Triisikese üks kolmikutest, kes kahjuks ei soovinud paremini poseerida. Sarved on nüüd paremini juba kasvama hakanud, aga ega need eriti suureks ei kasva ja üks sarv on tal ka teisest veidi väiksem. Nagu ikka on neil ju vaja juba noores eas jõudu katsuda teiste jääradega ja nii see sarv tal juba ammu ära murdus. Jäärad on nüüd juba üle 4 kuu vanad.
 Sellel pildil siis valge jäär Ulkur, kes on oma emalt Ullikeselt pärinud peene kondi , lühikese saba, tilbad ja väga ilmeka näo. Samuti üks sarv väiksem, kui teine ja sarved kehva kasvuga.Kaksiktall.
 Kahel järgmisel pildil see kirju jäär on Ursi poeg- kaksiktall. Ilusad sarved ja huvitav lapiline kasukas.

 Ja viimasena siis meie lutitall Pliiats. Nimi on tal selline, kuna sündis nii alakaalulisena, et oli peenike nagu pliiats. Ema oli see hetk alles aastaseks saanud ja ilmselgelt kaksikute ilmale toomiseks veel liiga noor. Eks seetõttu Pliiats nii nigel oligi. Tema õde on aga suur ja  kena. See aasta ma alla aastaseid uttesid enam jääraga kokku ei lase, siis kasvavad kenamad loomad ja nende talled on ka ilusamad. Kui Pliiats sündis, siis ta põhilise aja magas- ema juures söömas käis kuskil 3 korda päevas ja lõpuks ei tundnud ema teda enam ära, kuna need söömisvahed jäid nii pikaks ja muul ajal Pliiats endast elumärki ei andnud. Siis võtsime ta tuppa enda juurde elama ja  turgutasime ta üles. Praegu on ta ikka väikest kasvu ja seetõttu sugujääraks ei sobi, küll aga sobiks ta lemmikloomaks. Soovitav oleks muidugi ta veel enne oinaks muuta, siis säilib tema rahulik loomus :-) . Pliiats on väga seltsiv ja vahva tegelane, nii et kes soovib lemmikuks muruniitjat- võtke julgesti ühendust (tel: 52 51 635)


Esmaspäev, 16. juuli 2012

Mõned teated

Kallid blogilugejad, kes te olete minu blogi oma lugemisvarasse märkinud- palun muutke nüüd "Silvia Järva-Madisel" ära "Silvia Aaviksaare talus"
Ja siis on mul veel mõningad kiired müügikuulutused:
Müüa kihnu maalamba jäärasid. 7 jäära. Pilte on mul 4-st jäärast:
 Triisikese ja Tormituule poeg. Tema vend, kellel on kenad suured sarved on juba broneeritud Võrumaale. Kolmikute pesakonnast :-)
 Ullikese poeg, kellele pandi nimeks UKU. Lühike saba, tilbad, ilusad sarved-BRONEERITUD. Isaks Tormituul. Kaksiktall.
 Ursi poeg- kenade sarvedega. Kaksiktall. Isaks Tormituul.
Ullikese poeg. Väikesed sarved, tilbad, lühike saba. Kaksiktall. Isaks Tormituul. Ullikese pojal on nagu tema emalgi ilusad tumedad silmad- silma ümber on tumedad karvad,  mis jätab mulje nagu oleksid silmad värvitud.
   

  Siis on veel müüa 2 sikku. Isaks on 75% Saksa piimakitse Türingeri verd sikk ja emaks on hea piimaanniga musta värvi kits Killu.


  Ja siis on müüa 3 noort heledat braama kukke. Värvide segud. Meie kanad haudusid nad ise välja.
 Siin pildil siis isa ja mõned emadest :-)


Laupäev, 26. mai 2012

Kirjutada pole aega...

 Vaatasin lõuna paiku köögi aknast välja ja ei saanud kohe pihta, et kes meil seal puu all istub   :-) Lähemal vaatlusel sai selgeks, et naabripoiss on end sättinud lammastega koos puhkeasendisse :-)






                                                       Väsinud lapsed liivakastis.

Ja viimane pilt kannab pealkirja "konn" . Väike katse, kui palju vaatajaid see pilt ja pealkiri google otsingust minu blogisse juhatab :-) Kui ükskord panin ühe pildi super armsast siilist blogisse, siis see tõi mulle üle 1000 blogikülastaja juurde :-)
 Muidu uudiseid on meil palju, aga hetkel raban tööd teha ja imestan, et millest küll on tekkinud jutud sellest, et  pole töökohti. Siin järvamaal raban kahes kohas tööd teha ja viljandimaale leidsin endale ka kohe tööd. Kusjuures valida oli kolme koha vahel. Palk pole muidugi see, mis võiks olla, aga ega need tööd kah mingid teab mis rasked pole. Aga nüüd oleme juba üsna lähedal veel ühe unistuse täitumisele, et varsti pole enam palgatööd vaja teha :-) On olemas talu, kus on meile suurepärased tingimused isemajandamiseks olemas. Kui oleme oma kolimisega ühele poole saanud, siis panen meie uuest kohast mõned pildid ka üles.