reede, 31. august 2012

Hommik

  Mõned pildid tänasest hommikust. Muidu veel niipalju, et korsten saab meil varsti valmis, siis hakkame ahju laduma ja pliiti paika sättima. Kooli alguseks kahjuks siiski niikaugele ei jõudnud, et pesemisvõimaluse oleks sisse saanud- käime endiselt kas mu ema juures või siis õues tünnis, mis on eriti vahva kuuvalgel ööl :-)
Korstent ja ahju aitab meil laduda Martini isa. Ja üleüldse on inimesed väga ilusad ja head. Naabrid on lahked ja abivalmis ja paljud kaugeks jäänud sugulased ,tuttavad on meid jälle üles otsinud ja nii hea meel on neid näha olnud!
  Ja kool ei hakka see aasta mitte ainult lastel vaid ka minul. Hakkan õppima Viljandi Kultuuriakadeemias Rahvusliku Käsitöö erialal. Ükspäev kui töölt tulin, siis märkasin, et ühest autost lehvitab mulle keegi. Tundsime teineteist kohe ära, kuigi polnud kuskil 12-13  aastat näinud. Käisime koos mitmed aastad ühes balleti trennis Sveta Järvi juures. Ja nüüd selgus, et ka tema tuleb samasse kooli sama asja õppima :-)
  Ja veel üks vahva seik oli, kui minuga soovis facebookis saada sõbraks Silvia Murro :-) Tegemist siis minuga samanimelise 53 aastase naisega, kes elab Argentiinas. Ta on matemaatika ja loodusõpetuse õpetaja. Nüüdseks oleme juba mitu toredat vestlust maha pidanud. Tema kirjutab hispaania keeles, siis mina tõlgin selle nii hästi kui suudan ja vastan talle inglise keeles.










 Ja endiselt on veel müügis 4 jäära. Esimesel pildil Triisikese üks kolmikutest, kes kahjuks ei soovinud paremini poseerida. Sarved on nüüd paremini juba kasvama hakanud, aga ega need eriti suureks ei kasva ja üks sarv on tal ka teisest veidi väiksem. Nagu ikka on neil ju vaja juba noores eas jõudu katsuda teiste jääradega ja nii see sarv tal juba ammu ära murdus. Jäärad on nüüd juba üle 4 kuu vanad.
 Sellel pildil siis valge jäär Ulkur, kes on oma emalt Ullikeselt pärinud peene kondi , lühikese saba, tilbad ja väga ilmeka näo. Samuti üks sarv väiksem, kui teine ja sarved kehva kasvuga.Kaksiktall.
 Kahel järgmisel pildil see kirju jäär on Ursi poeg- kaksiktall. Ilusad sarved ja huvitav lapiline kasukas.

 Ja viimasena siis meie lutitall Pliiats. Nimi on tal selline, kuna sündis nii alakaalulisena, et oli peenike nagu pliiats. Ema oli see hetk alles aastaseks saanud ja ilmselgelt kaksikute ilmale toomiseks veel liiga noor. Eks seetõttu Pliiats nii nigel oligi. Tema õde on aga suur ja  kena. See aasta ma alla aastaseid uttesid enam jääraga kokku ei lase, siis kasvavad kenamad loomad ja nende talled on ka ilusamad. Kui Pliiats sündis, siis ta põhilise aja magas- ema juures söömas käis kuskil 3 korda päevas ja lõpuks ei tundnud ema teda enam ära, kuna need söömisvahed jäid nii pikaks ja muul ajal Pliiats endast elumärki ei andnud. Siis võtsime ta tuppa enda juurde elama ja  turgutasime ta üles. Praegu on ta ikka väikest kasvu ja seetõttu sugujääraks ei sobi, küll aga sobiks ta lemmikloomaks. Soovitav oleks muidugi ta veel enne oinaks muuta, siis säilib tema rahulik loomus :-) . Pliiats on väga seltsiv ja vahva tegelane, nii et kes soovib lemmikuks muruniitjat- võtke julgesti ühendust (tel: 52 51 635)