Esimene pilt joonistatud rüübates veini, kuulates head muusikat ja sattudes väga kurb-romantilisse meeleollu :-) Nimelt kui paljud meist on näinud ilusat vanainimeste armastust? Kus ei olda koos ainult harjumusest ja sellepärast, et no nii vanast peast enam ei sobi lahku minna- et kannatab selle kooselu lihtsalt ära. Või on see Eesti inimestel nii, et armastatakse küll vanast peast ka , aga seda lihtsalt ei näidata välja.
Ja teine pilt valmis juba suvel. Pildil on Kihnu maalamba jäär Tukk Tukson- Inga Ilvese lambakarjast.
Fantastilised joonistused, Silvia! Sa oled täiesti klass omaette, midagi väga erilist! Võrratud pildid...
VastaKustutaOo...need on ju imeilusad!
VastaKustutaEks see romantiline õhin ajapikku rahuneb. Eks kiindumus ikka jääb...iseasi just, kui palju seda välja näidatakse. Ja mul on tunne, et vähemalt eestlased arvavad, et see peab nö iseenesest võetav olema...milleks pingutada veel zestide ja muu romantilisega. Aga on ka erandeid ... nagu iga asja puhul.
Aga pildid on tõesti ilusad:)
Tänud!
VastaKustutaJah ja tegelikult on palju ka sellist armastuse väljendamist, mida kõrvaltseisja ei adu.
huvitav mõtisklus mida edasi mõtiskleda, ehk me eestlased oleme põhjamaiselt "tagasihoidlikud" oma tunnete väljendamisel üldjuhul ... a ma hiljuti juhtusin nägema, kus kaks vanurit kaelakutti istusid ja papi mammile lusikaga putru suhu pani ja olid kui kaks turteltuid koos. Mammil oli selline sära silmis mida 20 aastasel armunud neiul näha võib, sattusin väga intiimsel hetkel kohale...ilus elu hilisõhtune armastus...näeb sellist pilti jah üliharva...joonistused on muidugi imeilusad, ajasid isu peale, peaks ka pintslid ja värvid välja võtma....tervitused ka
VastaKustuta